2017 oli muutuste aasta. Minu ja No Work Surf Club jaoks oli tegemist tugeva tegutsemise tormiga. Ainult mõni kord tundsime, et hetkeks saab puhata. Need olid hetked Viirelaiul, Lohelaagris ja merel koos sõpradega, kui surf ületas kõikvõimalikud maised mõtted. 2017 alanud muutused lükkasid käima protsessid, mis alles nüüd hakkavad tuure koguma… Seega head uut 2018. aastat!! 🙂
Aeg-ajalt esitan endale küsimusi. Miks ma seda üldse teen?! Miks tegelen lohesurfi kooliga, miks surfivarustuse poega, miks surfireiside korraldamisega?! Vastus on minu jaoks ilmselge – see panustatud energia ja pühendumine toob kõik kuhjaga tagasi. Ma lihtsalt naudin surfi koos kõigega, mis sellega kaasneb. Hea füüsiline vorm. Super seltskond. Fantastilised ja mitmekülgsed kogemused nii vees kui väljaspool. Minu jaoks ei ole see töö, vaid kirg. No Work.
Alanud aastal jätkame juba välja kujunenud tegevustega ning lisame kiirust.
Mul on hea meel, et eelmise aasta lõpus avatud surfipoel läheb hästi. Oleme lohesurfi kooli kõrval kenasti kanna maasse löönud ka varustuse müügiga. Kõige rohkem energiat ongi sellesse läinud. Meil on lai toodete valik erinevatelt tipptootjatelt.
Esmakordselt võin nüüd avalikult välja öelda, et oleme sõlminud koostöö maailma suurima veespordivarustuse tootja Pryde Group surfibrändide NeilPryde ja Cabrinha edasimüügiks Eestis. Seega võib neid juba varsti-varsti meie poest leida. Tellimine on avatud. Olen põhjalikult tutvunud nende brändide 2018 tootevalikuga ja võin kinnitada, et seal on olemas kõik vajalik ükskõik kui nõudlikule surfarile. Varustuse tehnilised lahendused ja kvaliteet on tipptasemel. Olen selle üle eriti õnnelik, sest ülemaailmse tuntuse kõrval on minu jaoks oluline just varustuse tehniline pool. Täiendav info eelneva kohta tuleb jooksvalt ja alati saab meie käest küsida. 🙂
Tegeleme aktiivselt surfireiside korraldamisega. 2018. aastal on reisikalendris Pallas Kite Week 2018 (12.-18.02); Sicily Kite Camp 2018 (28.04-12.05); Brasiilia Kite Camp 2018 (oktoober-november). Suvehooajal oleme Eestis ja korraldame koostöös teistega surfilaagreid Viire Tiir ja Lohelaager. Võib-olla ka rohkemat, sest osa plaane on alles tegemisel. 😉
Mõnus on märgata, et Eesti surfarid käivad aktiivselt reisidel. Meile meeldib ka reisida ja minu arvates on seda parem teha üheskoos. Meie korraldatud reiside formaat on selline, et teeme osalejate jaoks kohapeal asjaajamised ära. Lepime kokku ja tegeleme majutuse, varustuse hoiustamise ja -rendiga. Viime läbi koolitusi. Näitame kätte kõige paremad surfi- ja vaba aja veetmise kohad ning sõidame ja treenime koos. Korraldame aftersurf tegevusi jne. Osalejad hoolitsevad reeglina üksnes iseenda lennupiletite eest. Info reiside kohta tuleb samuti jooksvalt…
Lohesurfi koolitused jätkuvad. Minu jaoks üks lemmiktegevusi, mis peamiselt leiab aset kõrghooajal. Ääretult hea tunne on enda teadmisi ja kogemusi jagada teiste inimestega, kellel sarnased huvid. Ma naudin seda osa täiega ja loodan meie surfikoolile algaval suvehooajal palju õpilasi. Meil on plaanis koolituste osa samuti kasvatada, aga nendest plaanidest natuke hiljem… Midagi peab üllatuseks ka jääma. 🙂
Meil on suurepärane tiim ja olen täiesti kindel, et igav meil ei hakka. Naudime surfi ja näeme merel! 🙂
Aeg-ajalt ja tavaliselt sügise poole läheb vaidluseks, et kumb on parem valik: kas kuivülikond või kalipso? Ja arvamused lähevad täiesti lahku… 🙂 Kes vihkab, kes armastab palavalt ja mõnel täitsa ükskõik.
Alguses pisut kuivülikondadest lähemalt ja siis kalipso vs kuivülikond teema…
Surfis kasutatav kuivülikond on sisuliselt veekindlast riidest tehtud kombinesoon, mille jalad, käised ja kaelus on varustatud tihenditega vee sissepääsu tõkestamiseks. Tihendid (mansetid) võivad olla lateksist või spetsiaalselt töödeldud neopreenist. Toodetakse ka üleni neopreenist kuivülikondi.
Ülikonda sisenemiseks kasutatakse veekindla lukuga suletavat ava. Kuivülikonade tootjaid on erinevaid ja samamoodi hinnatasemeid.
Mõned levinumad lahendused on lukk seljal, lukk ees (nii rinnal kui õlast-puusani lahendused) ja lukk ümber kaela. Luku paiknemine on mugava kasutamise seisukohalt väga oluline.
Lukk ees (õlast-puusani) lahenduse eeliseks on teistega võrreldes suurem sisenemisava – ülikond on eest avatud ja jalgu saab sisestada juba puusade juurest. Sellega minu jaoks paraku plussid lõpevad, seda just trapetsi kandja seisukohast. Teistel aladel, näiteks paadis, ei tohiks see teema nii teravalt tõusetuda. Lukke on erinevaid – nii robustsema kui peenema ehitusega, kuid kõik nad on mingil määral vastu keha tuntavad kui trapets tugevasti ümber on. Just pikemal kandmisel hakkab märkama. Lukk rinna ülaosas (või seljal) lahendustega kuivülikonnad seda muret ei tunne. Samas on sisenemisava väiksem. Seljalukuga haalarite miinuspoolelt võib välja tuua ka vajaduse abi järele kui käsi ei ulatu lukku kinni- või lahti tõmbama. Kõik oleneb kasutajast.
Eraldi väärib mainimist, kuidas Ocean Rodeo on lahendanud kuivülikonda sisenemise. Teada olevalt on see ainuke tootja, kes praegu seda kasutab ja vastavat patenti omab. Lukk algab ühe õla juurest rinnalt, liigub ümber kaela ja lõpeb teisel pool rinnal. Tegemist on äärmiselt nutika ja mugava lahendusega, millega tuleb kaasa lisahüve – ülikonda on võimalik kanda n-ö stand by režiimis, lahtise kaelusega. Näiteks purjetades või muul tegevusel, kus ei viibita 100% ajast vees, kuid viibitakse pikalt kuivülikonnas. Vette kukkudes säilib ülikonna veekindlus kuni kaelani. Tagatud on ülikonna “hingamine” ja seega mugavam tunne pikemal kandmisel.
Soojenduskihid
Õhuke riidest valmistatud kuivülikond, ükskõik kui veekindel, ei hoia sooja. Vajalik on soojenduskihtide kandmine. Muu hulgas see teeb kuivülikonna minu jaoks huvitavaks lahenduseks. Seda võiks põhimõtteliselt kanda terve hooaja, isegi näiteks 15-kraadise veega, kasutades ainult ülikonda ilma soojenduspesuta. Kuidas see välja peaks nägema, jäägu igaühe enda otsustada. 🙂 Mina kannan kuivülikonda kui vee- ja õhutemperatuuri summa langeb alla 10-kraadi ja kuni jäätumiseni. Vastavalt enesetundele ka varem, näiteks õpetades kui ma ise passiivsem või kui lihtsalt külm sees.
Soojenduskihte lisades saab haalari põhimõtteliselt nii soojaks kui tahad. Mina kasutan kolme erinevat set-up´i: 1) õhem soe pesu või; 2) fliismaterjalist haalar või; 3) õhem soe pesu+fliishaalar. Selliselt saan sättida enda jaoks täpselt õige välis- ja veetemperatuuri taluvuse, hoides higistamise minimaalse ja külmatunde eemal.
Neopreenist valmistatud kuivülikond hoiab juba tulenevalt materjalist soojust ning täiendavate soojenduskihtide lisamise vajadus võib tõusetuda alles hiljem, külmemate temperatuuridega.
Üldse, mis puudutab temperatuuritaluvust, vajadust soojuse järele, siis see on igal inimesel erinev. Siinkohal tuleks eelkõige kuulata oma keha.
Hooldus
Kuivülikonna tavapäraseks hooldamiseks ei ole vaja suurt midagi teha. Oluline on pärast kasutamist veenduda, et see jääks puhtaks ja kuivaks. Kuna kuivülikond on kasutamise ajal suletud keskkond, siis tekib paratamatult sinna sisse ka kondensaati ja higi, kõik olenevalt füüsilisest aktiivsusest ja temperatuurist. Seetõttu oleks mõistlik aeg-ajalt ka seestpoolt loputada. Paar korda hooaja jooksul luku määrimine tagab sellele pika eluea ja mugavama kasutamise.
Kalipso vs kuivülikond
Super head ülakeha liikuvust vajavates surfi- ja veespordi distsipliinides ei ole kuivülikond oma liikuvuselt esikohal. Hea näide on lainesurf või lohesurfis wakestyle trikid. Parima liikuvuse jaoks oleks valik kalipso kasuks.
Õigesti valitud suurusega kuivülikond ei jää samas oma üldises liikuvuses kalipsole kuigi palju alla, kuid mõningast erinevust on siiski märgata. Kalipso istub tihedalt ümber keha ja see annab eelise liigutuste ulatuse osas. Kui vaadata keskmise lohesurfari vaatenurgast – triibutamine, hüpped, rollid, kukkumised jne, siis ei tohiks liikuvus valiku tegemisel määravaks saada. Seda on piisavalt mõlemal. Võib olla ka olukordi, kus kohmakamas, vähe venivas ja paksus kalipsos on liikuvus kesinam.
Kivülikond jääb seest kuivaks, spetsiaalsed hästi valitud alusriided-soojenduskihid hülgavad tekkiva kondensaadi kehast eemale. Kaldal viibimine, eriti passiivselt, on kuivülikonnaga reeglina soojem. Kalipso peal saab kanda neopreenist mantlit, mis kaldal lisasooja annab. Samas saab mantli ka kuivülikonna peale tõmmata. Korralikumad kalipsod jäävad seest samuti (peaaegu) kuivaks – kõik oleneb sellest palju kukkuda. 🙂 Minu arvates on haalarit lihtsam selga panna. Selga pannes on kuiv tunne. Niiske ja külma kalipsoga ei anna võrrelda.
Haalareid ja kalipsosid on erinevaid. Odavamaid ja kallimaid; paremaid ja halvemaid; kvaliteetsemaid ja mitte nii väga. Neid hinnanguid on lihtne anda. Samas liigagi tihti võrreldakse näiteks kõige ülemise otsa kalipsot kõige alumise otsa kuivülikonnaga; või vastupidi. Või võrreldakse enda ebaõige suurusega kuivülikonda liikuvuse osas kalipsoga. Mõnikord laseb kuivülikond väidetavalt vett sisse. Samal ajal on näiteks jala tihendid pandud susside peale (jah, nii ei ole kõige veekindlam). Põhjuseid on palju ja emotsioone ka, miks keegi eelistab ühte või teist ja annab hinnanguid sellest tulenevalt. Näiteks peaaegu 5-10 aastat vana kuivülikonna kohta öeldakse, et mansetid läksid läbi, pidades seda ootamatuseks. Peavadki minema. Kõik, mis liigub ka kulub. Oleneb palju kasutatatkse. Kummimaterjalid vananevad liikumise ja aja tulemusel. Teine asi kui lähevad esimesel hooajal. Siis aitab garantii. Ja märkan sama korrapära – kui valid n-ö entry level kama, siis pead olema valmis pisut järgi andma mugavuses. Keskmise ja ülemise otsa asjad on reeglina mugavamad kanda ja kasutada ning peavad ka kauem vastu (kallimad kalipsod näiteks kuivavad kiiremini). See on sama nii kalipsode, kuivülikondade kui tegelikult enamuse asjade juures.
Ma julgen väita, et heaperemeheliku keskmise kasutamise juures peab üks korralik kuivülikond vastu 10 aastat.
Üks vaatenurk on veel. Nimelt liigeste tervis. Ma väidan oma kogemusest, et kuivülikond on liigestele ekstreemses külmas leebem kui kalipso – näiteks pikal viibimisel jäätumislähedaste temperatuuridega vees või kaldal. Liigutades ei ole häda. Kui passiivseks jääda, siis hiilib külm liigestele ligi.
Mina eelistan kasutada kalipsot nii kaua kui võimalik, aga külmade temperatuuridega on minu valik ikkagi kuivülikond. Kui just lainelauaga sõitma või konksust lahti võtma ei satu.
Väga olulised on ka jalanõud, kindad ja peakate
Külmale kõige lähemal on jalad, käed ja pea. Sama suurt tähelepanu nagu kalipso või kuivülikond, võiks saada ka kinnaste, susside ja kapuutsi valik. Sellest mõni teine kord…
Lõpetuseks ütlen, et kõik on inimeses kinni. Mis meeldib ühele, ei pruugi meeldida teisele. Mõnes teemas on vastus selgem, aga kuivülikond vs kalipso küsimuses see nii ei ole. Järelikult ongi mõlemad külma ilmaga täiesti asjalikult kasutatavad – oleneb isiklikust eelistusest, kumb.
Mis puudutab kalipsosid, siis tõepoolest, erinevus on sees. Kõvema kategooria ja seega ka hinnast krõbedam kalipso istub seljas, hoiab soojas, kuivab ja peab vastu tublisti rohkem kui n-ö alumise otsa oma. Samas tänapäeval ajavad asja ära hästi juba mõlemad. Oluline on lihtsalt olla kursis, mida pakub kõrgema sooritusvõimega varustus ja siis otsustada. Mitte kas, vaid millal seda on vaja. 🙂
Reedel 01.09.2017 toimus Pirita rannas Eesti meistrivõistluste II etapp lohesurfi vabastiilis (freestyle). Eesti 2017. a meistriks tõusis meie oma Pro Rider Martin Kuuspalu. Järgnevalt interjuu ehk värsked emotsioonid võistlustelt.
Andreas:Martin, võitsid just Eesti Meistrivõistluste II etapi lohesurfi vabastiilis. See oli Sinu jaoks juba kolmas järjestikune etapivõit. Kõigepealt eelmisel aastal toimunud ainsa võistluse ja sellel aastal I etapi Paralepas ning II etapi Pirital. Nüüd oled kahekordne Eesti meister. Palju õnne! Mida sa tahaksid esimese emotsioonina öelda?
Martin: Tunnen, et ei saanud ennast kõige paremast küljest näidata. Soorituse kvaliteet jäi oodatust nõrgemaks. See jäi pisut kripeldama. Lõpus sain võidu siiski kätte. Elame ja treenime edasi.
A: Millised olid võistlustingimused Sinu jaoks?
M: Tundusid natuke paremad kui eelmine aasta samas kohas. Alguses oli vihmane, aga esimese heati alguseks lõppes vihm ja hakkas puhuma. Puhus umbes 6-8 m/s, hiljem 7-10 m/s. Ilm oli parem ja tuul nõrgem. See aasta oli suurte lohede võistlus. Piritalt rohkem ei oska oodata, täitsa ok tuul oli. Samas laine segas natuke freetyle tingimusi.
A: Kuidas hindaksid enda sooritust Paralepas võrrelduna just lõppenud Pirita etapiga?
M: Minu enda poolt oli Paralepas parem sooritus. Pirital oli raskem ja ei teinud nii palju trikke kui oleks võinud.
A: Millises eesti sõidukohas meeldiks Sulle freestyle võistlusel osaleda?
M: Koht kus on flätt. Kus tuul ühtlasem. Saaremaal on selliseks kohaks näiteks Koovi. Lähemale jääb Püünsi, mis on samuti ok. Kuigi seal on kivid kalda ääres, saaks organiseerida turvalise sõiduala kaugemal. Paralepa, kus toimus I etapp, oli ka väga hea. Päris flätt ei olnud, aga selle moodi. Eks neid kohti on veel.
A: Mis trikid tulid?
M: See võistlus oli natuke erinev. Kohtunikud mainisid enne võistlust, et tehke enda seitse trikki ära, sest nende koguväärtus on suurem võrreldes paari tugeva trikiga. Ehk kvantiteet oli seekord oluline. Seetõttu tegin erinevaid raley variatsioone nagu Raley-to-Switch, Raley-to-Blind koos gräbiga. Samaoodi S-Bend, Backroll-to-Switch. Sellised lihtsad asjad kõigepealt, et saaks trikkide arvu täis. Seejärel keskendusin handelpassidele. Kahjuks seekord nii palju ei tulnud kui Paralepas. Aga…kuna trikkide arv oli piisavalt suur, siis sellest piisas, et heatides edasi saada? Kokkuvõttes lihtsamad trikid oli võlusõna ja neid tuli rohkem teha.
A: Eelmine aasta ütlesid et oled C-lohe mees, kas see on muutumas?
M: Ei ole muutunud, aga olen avatud erinevate valikute osas. Tahaks proovida erinevaid lohesid ja erinevaid tüüpe. Võibolla tulevikus liigun hübriidi poole. See hooaeg olen põhiliselt hardcore C mees olnud. Ainult minu kõige suurem lohe on hübriid. Best TS 16m. Sellega olen väga rahul. Ise näen seda, et suur lohe peaks olema hübriid sest ta lihtsalt lendab õhus paremini ja seda on vaikse tuulega vaja. Just seda tõmbejõudu ja stabiilsust. 16m TS annab seda.
A: Milline trikk või trikid on järgmisena töös?
M: Hetkel olen Back Mobe kallal päris palju tööd teinud. Enne võistlust oli see trikk suhteliselt suure maandumise protsendiga, kuid võistluste ajal olin piisavalt liimist lahti, et ühtegi kahjuks ära ei maandunud.
Edaspidi üritan keskenduda rohkem teise halsi trikkidele ehk teha samu trikke, mis juba oskan, lihtsalt teisel suunal. Lisan juba lukus trikkidele switchi, sest see loob parema aluse edasi arenemiseks. Paljud proffesionaalid soovitavad nii toimida. Sellel on nii mõningi pluss. Näiteks füüsiline areng. Lihased ei arene ühepoolselt, vaid mõlemale poole. Näiteks kui praegu teen Back Mobe vasakul, siis hakkan paremale poole harjutama.
A: Kuidas on sinu hinangul Eesti freestyle maastik arenenud võrreldes eelmise aastaga?
M: Areng on olnud suhteliselt aeglane. Trikkide tase on jäänud suhteliselt samaks. Soovin, et tuleks peale uusi entusiaste. Uusi nägusid lisandub kahjuks vähe. Samas on tore näha, et vanad tegijad on alles jäänud ja aitavad seda sporti Eestis edasi viia.
A: Kuidas treenid väljaspool põhihooaega?
M: Põhiline eesmärk on võimalikult palju soojal maal viibida. Kolm reisi sügise, talve ja kevade jooksul võiks ära teha küll. Kui parajasti ei reisi, siis aeroobsed alad nagu jooksmine, ujumine. Natuke ka jõusaali, ronimist. Püüan hoida treeningkava võimalikult mitmekesisena.
A: Mida soovid öelda lõpetuseks?
M: Soovin öelda sama, mis eelmine aasta. Noori võiks tulla freestyle juurde. Tahaks uusi huvilisi näha. Kes vähegi on huvitatud, võib julgelt minult nõu küsida. Aitan hea meelega. Tänan võistluse korraldajaid ja võistluse sponsoreid! Tänu nendele asjad liiguvad.
Soe hooaeg algas järsku ja kohal ta on. Esmaspäev ja teisipäev lubab mõnusat läänetuult, mis tähendab, et põhjarannikul on häid sõiduvõimalusi palju – Laulasmaa, Vääna, Kakumägi, Stroomi, Pirita, Püünsi jne… Prognoosi järgi peaks töötama suured ja keskmised lohed. Näeme merel! 🙂
– Esmaspäev (10.04): Pärastlõunal tugevneb kirde edela tuul 14-16 m/s. Keskmised ja väiksesd lohed. Ühtlasemat tuult saab Püünsis. Töötavad ka Vääna, Laulasmaa, Kakumäe, Pirita jne.
– Teisipäev (11.04): Lääne tuul 6-10 m/s. See tähendab, et põhjarannikul enamus surfirandasid sõidetavad – Laulasmaa, Vääna, Kakumäe, Stroomi, Pirita, Püünsi jne. Suured ja keskmised lohed.
Meil on hea meel teatada, et lohevarustuse brändi Best Kiteboarding esindaja Eestis on No Work Surf Club.
Best Kiteboarding ei vaja tutvustamist, sest kuulub maailma suurimate kvaliteet-lohevarustuse tootjate hulka. Samas peame vajalikuks tähelepanu pöörata olulistele aspektidele, mis on teinud Bestist selle, mis ta on nüüd. Best Kiteboarding on olnud varustuse tipptase pikka aega, pöörates tähelepanu igale detailile. Kõik materjalid, tugevdused ja tehnilised lahendused on lohemaailma tipptase.
Eelnev ei ole tulnud kergelt. Best on pidanud ületama raskusi seoses nende tooteid valmistanud tehase praagiga. See põhjustas Hiina tehase väljavahetamise Sri Lanka valmistaja kasuks, kes teeb lohesid ka mitmele teisele tippbrändile. Kordagi ei tehtud järeleandmisi püüdlustes tippkvaliteedi poole. Vastupidi, Best tegi kõik, et tagada iga kliendi rahulolu. Kõik tooted olid ja on tagatud ulatusliku garantiiga.
Praegu kasutab Best ainult parimat. Mõned näited. Viimase mudeli Techno Force D2 purjematerjal Jaapanist, mis leiab kasutamist ka teiste tipptootjate poolt; Twist Lock Valve 2.0 pumpamissüsteem, mis ei vaja ühtegi lisaotsikut pumba vooliku otsas. Turvalisuse tagamiseks kasutatakse North Iron Heart päästikusüsteemi, mida peetakse üheks parimaks maailmas. Poomil on ülitugevad ja vastupidavad liinid ning depower nööri kaitse tagab poomi pika kasutusaja ilma varuosade vajaduseta.
Lohede projekteerimises on Best olnud väga kõrgel tasemel juba pikka aega, tähelepanu igale detailile on uskumatu. Best pingutab, et tagada varustuse parim kvaliteet nüüd ja tulevikus.
TS on Besti kõige populaarsem mudel. See on tõeliselt mitmekülgne lohe alustades algajast kuni proffideni. TS on open-C kujuga, mida iseloomustab kõrge sooritusvõime Freestyle ja unhook sõitmise jaoks.
Roca tuli välja 2016. aastal ja asendab ülipopulaarset Kahoona mudelit. Rocal on kolm ristiballooni ja see on hea all-round lohe. See peaks meeldima sõitjatele, kellele meeldib teha natuke kõigest, mida lohesport pakub. Hüpped on väga sujuvad ja täpsed. Töötab hästi lainetes ja konksust lahti (niikaua kui handelpasse ei tee).
Cabo on pühendatud lainesõidule ja tunneb ennast seal väga koduselt. Sobib ka sõitjale, kes otsib leebet freeride lohet, kuna lainesõidu lohed ei tekita pöörates nii palju jõudu. Kui tahad lihtsalt kruiisida, siis see on hea valik.
Tulemas mitu tugeva tuulega, kuid märga sõidupäeva. Haalar tasuks välja otsida.
– Neljapäev (27.10): Püünsi. Ca 10 m/s edelast. Seega keskmised või väikesed lohed.
– Reede (28.10): Püünsi; pärastlõunal Pirita, Kakumägi, Stroomi jne. Keskmised ja väikesed lohed. Päeval näitab tuule pöördumist edelast läände ja loodesse. Seega ilmselt sellel ajal keerutab. Lisaks näitab tugevat vihma õhtupoole. Ekstermistidele mõnus.
– Laupäev (29.10): Korralik loodekas 10+ m/s. Väikesed lohed. Töötavad enamus randadest – Kakumägi, Stroomi, Pirita jne.
Näeme merel! 🙂
– Kolmapäeval saab sõita Püünsis. Temperatuur peaks täitsa ok olema. Suund on nii lõuna kui olla saab. Ehk nii flätt kui olla saab. Õhtu poole keerab mõned kraadid kagu poole. See tähendab kalda all vähe tuult ja tagapool puhub kenasti. Väikesed ja keskmised lohed.
– Neljapäeval sama moodi Püünsi. Tuul natsa nõrgem, aga õhtul hakkab jälle paugutama koos vihmaga.
– Edasi läheb käest ära. Ulmenumbrid. Kui nii jääb, siis saab äkki üle saja aasta üle 20 m/s ka näha.
– Neljapäev (22.09): Ühtlase tugevusega kirdetuul terve päeva. Suured ja keskmised lohed. Katariina flätt, Klooga, Salmistu, Valkla jne
– Reede (23.09): Tuul põhjakaarest, harva esinev suund. Suured lohed. Russalka, Rohuneeme tipp (edasijõudnud) jne
