Author Archives: Madis

Kolmas Viire Tiir on möödas ja järiekordselt peame ennast häälestama argielu lainele. Otsustasin vabas vormis ja värske emotsiooniga kirjutada, milleks me kaks korda aastas Viirelaiule koguneme.  Paar nädalat enne Tiiru hakkavad mõtted tihti Viirelaiule vajuma. Surfilaager Viire Tiir on kanda kinnitamas ühe mõnusama surfarite üritusena Eesti surfimaastikul. Kolm päeva tsivilisatsioonist eemal ja käsi isegi ei lähe nutitelefoni järgi.

Reede pärastlõunal on Virtsu sadamas meid vastu võtmas kapten Veix, kelle näost on näha, et on väga tihe suvi olnud. Siiski tundub, et ka surfaritest majakavahtidele endile on Viire Tiir miskit muud kui igapäevane turistide järgi jooksmine. Viirelaiule lähemale jõudes on näha, kui habras ja eemalolev see saar on. Mõni aeg enne Tiiru on tormine meri sadamakai mööda randa laiali peksnud. Saare elu see ei mõjuta, uus ajutine sild on olemas ja kõik saavad kuiva jalaga maale.

See kuidas saar meid vastu võttis, oli imeline. Prantsatasime kohe sauna terassile kotttoolidesse ja nautsisime 0 m/s tuult ja päikest. Nii soe oli, et särgi võis maha võtta. See tunne oli nii mõnus, tundsid kuidas vajud aina sügavamale kotttooli ja argielu mandril vajub aina kaugemale unustusse. Oleme ainult meie, keda on kokku toonud ühine kirg lohesurfi vastu.

Seejärel hakkas juurde tilkuma surfareid ja oli tore näha, et palju uusi nägusi oli jälle Tiirule sattunud. Kui lõpuks mõtted pilvede pealt alla tulid, oli aeg alustada ping-pongi turniiriga. Suureks üllatuseks oskavad KÕIK surfarid päris hästi ping-pongi mängida või on see võime ainult Viirelaiul. Turniir kestis kuni pimedani ja viimases mängus enam palli väga näha ei olnud. Poolfinaalid ja finaalid lükati järgmisesse päeva. Esimene õhtu lõppes nagu ikka ühise õhtusöögi, sauna ja chilliga.

Teisel päeval on inimesed ennast juba surfilaagri rütmi saanud. Kes läheb hommikusele saare jalutuskäigule, kes vedeleb diivanil ja muljetab teiste surfaritega ja kes magab lõunani.  Peale hommikusööki on selge, et head tuult tulemas ei ole ja tuleb hoopis SUPiga Viirelaiule tiir peale teha. Kes ei tea siis Viire Tiir on lohesurfi võistlus ümber saare, mis siiamaani on alati toimunud ja võitjaid autasustatud aga seekord tuuleolude tõttu selleni ei jõudnud. Siiski umbes neli lohetajat sõita said sellel päeval. Peale külma lohetamist ja SUPi oli mõnus kuumas kümblustünnis kalipsot eemaldada. Seejärel oli aeg pinxi turniir lõpetada. Viirelaiu Vabariigi värske meister on siis Maarjus aka Juss, teine kapten Veix. Õnnitlused! Kolmanda ja neljanda koha mäng lükati edasi ja lükati edasi ja ilmselt lükkus kevadesse nüüd. Küll ma sulle siis näitan Tarvi, parem hakka trenni tegema!

Laupäeval liitub meiega veel surfareid. On hea näha, et kuigi meil on väga palju erinevaid surfarite seltskondi Eestis siis Viire Tiirule jõuab surfareid paljudest erinevatest ringkondadest. See lõimumine ja ühtsuse tunne, mis saarel tekib, on asendamatu meie surfimaastikul. Laupäeva õhtune seltskond, saun ja DJ Karinsmaticu biidid tekitavad nii üleva tunde, et aeg võiks seisma jääda. JA SIIS tuleb välja, et saar on teinud meile üllatuse tule-show näol. See vaatepilt ja energia tekitas väga ürgse tunde. Tänud majakavahid!

Pühapäeva hommikune tuulekene ajas 3 lohet juba õige varakuklt vette aga üleüldiselt tormamiseks põhjust polnud. Tuul polnud piisavalt tugev et saarele tiir peale teha ja oli päeva teiseks pooleks tõusva trendiga. Pühapäev möödus jällegi igaühe jaoks omas rütmis, kuhugi kiiret ei olnud. See positiivne energia mis Viirelaiul salvestatud sai, saadab mind vist veel mõned nädalad.

Kõik osavõtjad ja korraldajad, mul on rõõm ja au teid tunda ja loodetavasti kohtume varem mitte hiljem 🙂

Madis